Soorinna

See artikkel vajab toimetamist. (September 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Soorinna
Kuusalu-Leesi tee Soorinna külas
Pindala: 5,3 km² (2020)[1]
Elanikke: 31 (31.12.2021)[2]
EHAK-i kood: 7734[3]
Koordinaadid: 59° 29′ N, 25° 29′ E

Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas. See asub 5 kilomeetri kaugusel Kuusalu keskusest.

Küla piirneb Sõitme, Andineeme, Muuksi ja Kahala küla ning Kahala järvega. Küla pindala on 417 hektarit ja seal elab 33 alalist elanikku (2013. aasta seisuga).

Külas on 26 elukondlikku hoonet. Nendest 12 on vanad talumajad, mis rajati aastatel 1924–1943 ja kannavad nimesid: Kase, Kotermanni, Kõreta, Lepiku, Loigu, Lubjaahju, Parasmetsa, Raja, Soone, Soorinna, Tamme ja Tahkemäe. Tahkemäe talu tall on aastast 1885. Kõreta talu eluhoone on ehitatud 1890. aastal. Loo mõisa varemete restaureerimine on andnud Soorinnale uued kinnistud: Uuemõisa (külavanem Madis Praksi elukoht) ja Vesiveski. Vesiveski kinnistu ajaloolised hooned olid rajatud 1862. aastal. Külas on ka mõned Nõukogude ajal ehitatud eluhooned ja suvilad. Mitmed algsed talukompleksid on kasutusel suvekodudena ning omanike poolt restaureeritutena säilitanud oma ajaloolise väärtuse.

Soorinna küla on teistest sama piirkonna küladest hilisema tekkega. Eestimaa külade nimistut sisaldav 13. sajandist pärit Taani hindamisraamat Kuusalu vallas Soorinna küla olemasolu ei maini. Osa küla maast kuulus varem Muuksi küla alla, mõnda aega oli ühendatud ka Andineeme külaga.

Soorinna on tüüpiline Eestis levinud hajaküla tüübi esindaja, kus talukohad asuvad üksteisest eemal, neid eraldavad looduslikud rohumaad, põllud, metsasiilud. Enamus Soorinna talukohtadest on tekkinud alles 1910. aastatel. Põhiline hoonestus on olnud tihedam endise mõisa keskuse ümbruses.

Nõukogude ajal tegutses külas Loo nime kandnud kolhoos, mis liideti 1980. aastatel Kirovi-nimelise kalurikolhoosiga. Mõnikord nimetatakse küla tänini Loo külaks. Seda nime kannab ka Loo bussipeatus.

Küla keskel, Loo jõele paisutatud tiigi ja seda ületava maanteesilla ääres asub esimese Eesti Vabariigi ajast pärinev pritsikuur. Lihtsa tumepunase puitehitise tornil on säilinud laastkatus.

Küla läbib Loo jõgi (nimetatud ka Kolga jõgi, Santoja, Liiva, Sõitme oja, Liiva-Sõitme peakraav), mis on 18 kilomeetrit pikk, loode-kagusuunaline, saab alguse Kõrvemaal kuivendatud Kuuse soost Kosu küla lähedal ja suubub merre Andineeme küla kohal.