Space Launch Systemi start kunstniku kujutatuna | |
Otstarve | kanderakett |
---|---|
Tootja | Boeing, United Launch Alliance, Orbital ATK, Aerojet Rocketdyne |
Päritolumaa | Ameerika Ühendriigid |
Projekti maksumus | 7 miljardit dollarit (periood 2014–18, 2014. a hinnang)[1] kuni 35 miljardit dollarit (aastani 2025, 2011. a hinnang)[2][3] |
Raketistardi maksumus | 500 miljonit dollarit (2012. a hinnang)[4] |
Suurus | |
Pikkus | 111,25 m (Block 2 Cargo) |
Läbimõõt | 8,4 m (esimene aste) |
Astmeid | 2 |
Kasulik last | |
Sihtkoht | Maa-lähedane orbiit |
Kandevõime | 70 000–130 000 kg |
Seotud raketid | |
Perekond | Space Shuttle'il põhinevad kanderaketid |
Võrreldavad | Saturn V, Energija, N1, Ares V, Falcon Heavy, New Glenn, BFR |
Stardiajalugu | |
Hetkeseis | kasutuses |
Stardikohad | Kennedy Kosmosekeskuse stardiplatvorm 39B |
Raketistarte | 1 |
Edukaid starte | 1 |
Esmalend | Exploration Mission 1 (2019)[5] |
Ainus lend | 16 November 2022, 1:47:44 am EST (6:47:44 am UTC)[6] |
Märkimisväärsed lastid | Orion (kosmoselaev), Europa Clipper |
Kiirendid (Block 1, 1B) | |
Kiirendite arv | 2 viiesegmendilist tahkekütuskiirendit |
Tõukejõud | 3 600 000 kN |
Kogutõukejõud | 7 200 000 kN |
Eriimpulss | 269 (vaakumis) |
Põlemisaeg | 124 sekundit |
Kütus | polübutadieen-akrüülnitriil (PBAN), ammooniumperkloraat-komposiitkütus (APCP) |
Esimene aste (Block 1, 1B, 2) – Core Stage | |
Pikkus | 64,6 m |
Läbimõõt | 8,4 m |
Tühimass | 85 270 kg |
Täismass | 979 452 kg |
Mootor(id) | 4 X RS-25D/E[7] |
Tõukejõud | 7 440 kN |
Eriimpulss | 363 (mere tasapinnal), 452 (vaakumis) |
Kütus | vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX) |
Teine aste (Block 1) – Delta krüogeeniline teine aste | |
Pikkus | 13,7 m |
Läbimõõt | 5 m |
Tühimass | 3 490 kg |
Täismass | 30 710 kg |
Mootor(id) | 1 X RL10B-2 |
Tõukejõud | 110,1 kN |
Eriimpulss | 462 |
Põlemisaeg | 1125 sekundit |
Kütus | vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX) |
Teine aste (Block 1B, Block 2) – Exploration Upper Stage | |
Läbimõõt | 8,4 m |
Mootor(id) | 4 X RL10 |
Tõukejõud | 99 000 kN |
Kütus | vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX) |
Space Launch System (inglise keeles 'kosmosesse lennutamise süsteem', lühend SLS) on NASA-s väljatöötamisel olev kanderakett, mis peaks asendama 2011. aastal lennud lõpetanud kosmosesüstikud[8]. Kanderaketi kasutusele võtmine peaks NASA-l võimaldama korraldada süvakosmose missioone, sealhulgas mehitatud missioone Marsile. SLS-i asuti välja töötama 2010. aastal pärast Constellationi programmi tühistamist ning sellest peaks saama läbi aegade võimsaim kanderakett.
SLSi versioon Block 1 peab suutma viia Maa-lähedasele orbiidile 70-tonnise laadungi. Block 2 versioon, mis stardib koos süstiku tahkekütusekiirenditest edasi arendatud kiirenditega, peab suutma Maa-lähedasele orbiidile viia vähemalt 130-tonnise laadungi. Lisaks on stardikiirendite abil startiv SLS võimeline transportima astronaute ja varustust Maa-lähedaselt orbiidilt kaugemale. Plaanide kohaselt hakkab SLS kasutama Kennedy kosmosekeskuse stardikomplekse. Space Launch Systemi esimene start toimub plaanide kohaselt novembris 2021.[9]
2011. aastal oli projekti eelarveks 18 miljardit dollarit, millest 6 miljardit oli Orioni, 10 miljardit kanderaketi ja 2 miljardit stardiplatvormide arendamiseks. Mitmed organisatsioonid on avalikult pooldanud programmi tühistamist, tuues põhjenduseks, et on liiga kallis ning takistab teiste NASA projektide rahastamist.
<ref>
-silt. Viide nimega wsj sticker
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega ESDBudget
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega nasa-blog-20221108
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega NASA_Fact-Sht
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega SLS Facts
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Aims
on ilma tekstita.