Spandau vangla oli Berliini kõige läänepoolsemas linnarajoonis Spandaus (Lääne-Berliin) tegutsenud vangla.
Spandau vangla ehitati 1876. aastal 134 kongiga Preisi sõjavanglaks. 1919. aastast hoiti seal vangistuses ka tsiviilvange. Tol ajal mahutas ehitis 600 vangi.[1]
1946. aastal võtsid liitlased vangla üle. Hilisematel vangla tegutsemisaastatel toimus vangide järele valvamine rotatiooni korras ja selles olid esindatud nii Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia,Nõukogude Liidu kui ka Prantsusmaa vanglatöötajad.[2]
18. juulil 1947 paigutati Spandau vanglasse seitse Nürnbergi protsessides vangistusse mõistetud natsionaalsotsialistliku Saksamaa sõjaroimarit.
Spandau vangidele lubati harva külastajaid ja kirju, samuti piirati lugemist ja vangide omavahelist suhtlemist ka suhtlemist vangivalvuritega.[3]