 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2018) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2018) |
Sprint on spordis lühidistantsil toimuv kõige kiirem jooksuala. Inimese füsioloogiast tulenevalt ei saa jooksja fosfokreatiini vähenemise tõttu lihastes säilitada tippkiirust rohkem kui 30–35 sekundit vältel.
Sprint on üks vanemaid jooksualasid. Esimestel 13 olümpiamängudel oli ainult üks sprindiala – staadionijooks, mis oli jooks staadioni ühest otsast teiseni. Tänapäeval on suveolümpiamängudel kavas kolm sprindiala: 100 meetri jooks, 200 meetri jooks ja 400 meetri jooks.
Professionaalsel tasemel alustavad võistlejad sprinti stardipakkudel kummardunud asendis ning seejärel tõusevad nad pärast stardisignaali järk-järgult püstiasendisse, kuni hoog on saavutatud. Keha optimaalne asend on tähtis suurima kiiruse saavutamiseks. Sportlased peavad jääma oma jooksurajale terve jooksu ajal, välja arvatud 400 meetri jooksus siseruumides. Sprindialad kuni 100 meetrini (k.a) on suures osas keskendunud sportlase kiirendusele ja maksimaalse kiiruse saavutamisele. Kõik sprindialad üle 100 meetri hõlmavad üha enam vastupidavust.
60 meetri jooks on levinud võistlus siseruumides, see on sisemaailmameistrivõistluste kavas. Vähem levinud sprindialad on 50 meetri jooks ja 55 meetri jooks ning 300 meetri jooks ja 500 meetri jooks, mida kasutatakse Ameerika Ühendriikides mõnedel keskkoolide ja ülikoolide võistlustel.