Stieglitzi kunstikool

A. L. Stieglitzi nimeline Peterburi Riiklik Kunsttööstusakadeemia (vene keeles Санкт-Петербургская государственная художественно-промышленная академия имени А. Л. Штиглица), eesti keeles ajalooliselt tuntud Stieglitzi kunstikoolina, on Peterburis asuv kunstikõrgkool. See on kandnud ka nimesid Tehnilise joonistamise keskõppeasutus (Центральное училище технического рисования, ЦУТР) ja V. I. Muhhina nimeline Leningradi kõrgem kunsttööstuskool (Ленинградское высшее художественно-промышленное училище им. В. И. Мухиной, ЛВХПУ).

Kool rajati 1876. aastal Aleksander II käsul vahendite eest, mille annetas pankur ja tööstur parun Alexander von Stieglitz (Александр Людвигович Штиглиц). Kool tegutses 1884. aastal Stieglitzi surma järel pärandatud kapitali (umbes 7 miljonit rubla) protsentidest. See valmistas ette nii tarbekunstnikke tööstuse tarvis kui ka joonistus- ja joonestusõpetajaid keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks.

Eesti kunstnikest on Stieglitzi kunstikoolis õppinud Lilly Walther (1888–1894), Karl Burman vanem (1901–1902), August Roosileht (1906–1907), Aleksander Promet (1897–1904), Hans Kuusik (1902), Peet Moorats, Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman, Aleksander Tassa, Voldemar Mellik ja Nikolai Triik.

Akadeemia peakorpus asub hoones, mille projekteeris kooli esimene direktor, arhitekt Maximilian von Messmacher.

Aastatel 1953–1994 kandis õppeasutus Nõukogude skulptori Vera Muhhina nime, seepärast hüütakse seda vahel ka "Muhhina kooliks".^[1][2] 1994. aastal võeti õppeasutuselt Muhhina nimi ning 27. detsembril 2006 anti sellele tagasi Stieglitzi nimi.^[3][4]

Tänapäeval on akadeemias 1500 üliõpilast ja 220 õppejõudu. Selles on kolm osakonda: monumentaalkunsti, disaini ja dekoratiiv-rakendusliku kunsti osakond.