Lennuk kandis enne NASA-poolset kasutuselevõttu (1996) nime Clipper Lindbergh, olles ristitud lendur Charles Lindberghi järgi, ja see oli käigus olnud aastast 1977.[3][4] 2007. aastal otsustas NASA lennukile endise nime tagasi anda, tähistamaks sellega 80 aasta möödumist Lindberghi kuulsast lennust üle Atlandi ookeani.[5]
KAO(Kuiper Airborne Observatory, SOFIA eelkäija) ja SOFIA, Amesi Uurimiskeskus, 2008vaade SOFIA sabale öötaeva taustal teleskoobi testimise ajal, 2008
14. mai 2014 vaatlustulemuste põhjal koostatud uurimuses (avaldatud ajakirjas Astronomy and Astrophysics 27. juulil 2015) anti teada, et pärast 40-aastast vaheaega on õnnestunud taas Marsi atmosfäärishapnikku tuvastada. Tulemusteni viis kasutusel olnud ülitundlik spektromeeter GREAT (German Receiver for Astronomy at Terahertz Frequencies) SOFIA pardal.[10][11]
2020. aasta oktoobris andsid NASA teadlased teada, et SOFIA instrumente kasutades on neil õnnestunud Kuu päikesepoolselt küljelt vett leida. Sellekohased vaatlused algasid 31. augustil 2018.[12][13][14]
SOFIA-t kasutati lisaks teadustööle haridusprojektiks "AAA" ("Airborne Astronomy Ambassadors"), mille raames lennutati stratosfääri kümneid väljavalitud haridustöötajatest koosnevaid meeskondi. Projekti eesmärgiks oli astrofüüsika ja NASA tegevuse tutvustamine laiemale ringile.[15]
SOFIA naasis viimaselt vaatluslennult 29. septembri 2022 varahommikul (732. lend).[17][18] Projekti lõpetamise põhjuseks oli SOFIA ülalpidamise liigne kallidus.[19]
Teadlased töötlevad veel paar aastat lendudel kogutud andmeid. 8. detsembril 2022 teatas NASA, et SOFIA ja lennuk säilitatakse ning need paigutatakse Arizona osariigis Tucsonis asuvasse muuseumi.[20]
↑Proudfit, Leslie (21. aprill 2015). "SOFIA Overview". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2023. Vaadatud 24. juulil 2023.