Strukturalism

See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Strukturalism on tõlgendusviis (meetod) ja 20. sajandil Euroopas levinud mõttesuund, mis mõjutas humanitaarteadusi (filosoofiat, ajalugu, sotsioloogiat, kirjandusteadust). Strukturalism oli üheks tähtsaks aluseks semiootikale.

Strukturalismis laiendatakse keeleteaduses kasutatud struktuuri mõistet erinevatele inimtegevuse valdkondadele.

Strukturalism kujunes välja 1920.–1930. aastail keeleteaduses (lingvistikas), toetudes paljus Ferdinand de Saussure'ile. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. Strukturalismile toetus esmalt ka Tartu–Moskva semiootikakoolkond.^[1]

20. sajandi teisel poolel kujunes strukturalismist keele, kultuuri ja ühiskonna uurimise üldnimetus.

Strukturalistlik meetod tugineb erinevate osade leidmisele tekstis, ideoloogias, ühiskonnas ja nende osade omavaheliste suhete kindlaks määramisele.