Back Groot Koraalrif Afrikaans Great Barrier Reef ALS ታላቁ ገዳቢ ተሬ Amharic Gran barrera de coral AN الحيد المرجاني العظيم Arabic বৃহৎ প্ৰবাল প্ৰাচীৰ Assamese Gran barrera de coral AST Böyük Sədd rifi Azerbaijani بؤیوک مرجان دیواری AZB Оло Барьерлы риф Bashkir

Suur Vallrahu

Satelliidipilt Suure Vallrahu põhjaosast
Meritäht korallil. Turistid pildistavad sageli riffide ilu

Suur Vallrahu (inglise Great Barrier Reef) on korallrahude süsteem või korallrahu Austraalia kirdeosas paikneva Queenslandi ranniku lähedal Korallimeres. See ulatub Torrese väinast (Suure Vallrahu kõige põhjapoolsema saare Bramble Cay ning Paapua Uus-Guinea vahel) põhjas kuni nimeta läbipääsuni Lady Ellioti saare (Suure Vallrahu kõige lõunapoolse saare) ja Fraseri saare vahel lõunas. Lady Ellioti saar paikneb Bramble Cayst linnulennul 1915 km kagus.[1]

Suure Vallrahu pikkus on 2600 km ja pindala umbes 344 400 km².[2][3] See koosneb 2900 korallrahust ja 900 saarest. Suure Vallrahu maailmapärandialas, mille pindala on 348 000 km², on 2900 korallrahu. Sellest jäävad välja Torrese väina vallrahude 750 korallrahu ja ajuranda.[4] Ta on nähtav kosmosest.[5]

See on maailma suurim korallrahusüsteem[6][7] või maailma suurim korallrahu ja maailma suurim organismide valmistatud struktuur,[8] mille on ehitanud miljardid pisikesed organismid, keda kutsutakse korallpolüüpideks.[9]

1981. aastal arvati Suur Vallrahu UNESCO maailmapärandi nimistusse[6][10] ning mõnikord arvatud seitsme looduse maailmaime hulka. Ta on looduslikult väga mitmekesine ja liigirikas.[11]

Suur osa vallrahust on Suure Vallrahu Merepargi kaitse all, mis aitab piirata inimmõjusid, sealhulgas kalapüüki ja turismi. Vallrahu ja seda ümbritsevat ökosüsteemi ohustavad ka äravool, kliimamuutused, mis toovad endaga kaasa massilise korallide pleekimise ja teatud liiki suure ogatähe (Acanthaster planci) populatsiooni tsüklilised vohamised.

Austraalia aborigeenidele ja Torrese väina saarestiku rahvastele on Suur Vallrahu kultuuriliselt ja spirituaalselt tähtis. Nad on olnud Suure Vallrahu olemasolust pikka aega teadlikud ja seda kasutanud.

Suur Vallrahu on populaarne turistide sihtpunkt, eriti Whitsunday saarte ja Cairnsi piirkonnas. Turism on tähtis majandustegevus, mis toob piirkonnale aastas sisse 1 miljard dollarit.[12]

Suure Vallrahu avastas 11. juunil 1770 Briti meresõitja James Cook, kui tema laev HMS Endeavour esimesel Lõunamere-retkel (1768–1771) seal karile jooksis.

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega map on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Ic3pP on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 6cN0e on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega prLTO on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega nrn5a on ilma tekstita.
  6. ↑ 6,0 6,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega UNEP on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega VrsAP on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Tdyep on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega TzYCL on ilma tekstita.
  10. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Zpj8p on ilma tekstita.
  11. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega IUCN on ilma tekstita.
  12. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega YihWP on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne