![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2024) |
Suur majandussurutis[1] (ka 2009. aasta majanduskriis või 2000. aastate lõpu majandussurutis) oli ülemaailmne majandussurutis, mis peamiselt esines põhjapoolkera Lääne kultuuriruumis: Uues Maailmas ehk Põhja-Ameerikas, Vana Euroopa maades (v.a Poolas ja Albaanias) ning Venemaa Föderatsiooni aladel.
See algas 2007. aasta detsembris ning muutus eriti järsuks languseks 2008. aasta septembris. Kriisi aktiivne faas, mis ilmnes likviidsuskriisina, algas 7. augustil 2007, kui BNP Paribas katkestas raha väljavõtmise kolmest riskifondist, põhjendades seda "likviidsuse täieliku aurustumisega".[2]
2006. aastal tippu jõudnud USA kinnisvaramull[3] põhjustas USA kinnisvarahindadega seotud väärtpaberite väärtuse kukkumise, mis omakorda kahjustas finantsasutusi üle kogu maailma.[4][5]
Ülemaailmne majandussurutis mõjutas kogu maailma majandust, kuid mõned riigid (nagu USA) kannatasid teistest märgatavalt rohkem. Suurt ülemaailmset surutist iseloomustab mitmes valdkonnas ilmnev süsteemne tasakaalutus, mille tekitas 2007.–2008. aasta finantskriis. Euroopa võlakriisi kõrvalmõjud majanduses[6] ning 2013.–2014. aasta ülemaailmselt piiratud kasvuväljavaated[7][8] tekitavad suurest majandussurutisest taastumisel endiselt raskusi.[9][10][11]
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) jõudis järeldusele, et tegemist oli rängima majandusliku ja finantsilise kriisiga pärast suurt depressiooni.[12]
Viis aastat taga lõpetasid pangad üksteisele laenamise.
{{cite news}}
: parameetris |author=
on üldnimi (juhend)
"surnud alad" | "ohutsoonid" | "pelgupaigad" |
---|---|---|
Boston | Chicago | Cleveland |
Las Vegas | Los Angeles | Columbus |
Miami | New York | Dallas |
Washington D.C. / Põhja-Virginia | San Francisco / Oakland | Houston |
Phoenix | Seattle | Kansas City |
Sacramento | Omaha | |
San Diego | Pittsburgh |
Maailma majandusel on endiselt raskusi kriisijärgse kohanemisega.
{{cite book}}
: |format=
nõuab parameetrit |url=
(juhend)