Taani

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Taani Kuningriik taani Kongeriget Danmark
Taani lipp Taani vapp
Riigihümn	"Der er et yndigt land"
Pealinn	Kopenhaagen
Pindala	43 094 km²[1]
Riigikeel	taani
Rahvaarv	5 822 863 (2020)
Rahvastikutihedus	135,1 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Frederik X
Peaminister	Mette Frederiksen
Iseseisvus	8. sajand
SKT	324,872 mld $ (2017)[2]
SKT elaniku kohta	57 218 $ (2017)[3]
Valuuta	Taani kroon (DKK)
Usund	luterlus
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.dk
ROK-i kood	DEN
Telefonikood	45

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopa põhjarannikul asuval Jüüti poolsaarel ja seda ümbritsevatel Atlandi ookeani saartel. Taani külgneb läänes Põhjamerega, põhjas Taani väinadega ja idas Läänemerega. Taanil on lõuna pool maismaapiir Saksamaaga. Taani koos Gröönimaaga Põhja-Ameerikas ja Fääri saartega Atlandi ookeani põhjaosas moodustab Taani Kuningriigi.

Taanit peetakse traditsiooniliselt Skandinaavia maade hulka kuuluvaks, ehkki tänapäeval ei asu ükski Taani riigi osa enam Skandinaavia poolsaarel.

Taani ühendatud kuningriik tekkis tugeva mereriigina 8. sajandil, kui oli alanud võitlus kontrolli pärast Läänemere üle. 1397. aastal ühines Taani Norra ja Rootsiga, moodustades Kalmari uniooni, millest Rootsi eraldus 1523. aastal. Allesjäänud Taani-Norra kuningriik püsis kuni 1814. aastani. Alates 17. sajandist viis mitu sõda Rootsi impeeriumiga territoriaalsete kaotusteni. Pärast Napoleoni sõdu liideti Norra Rootsiga, Taani aga jättis endale Fääri saared, Gröönimaa ja Islandi. 19. sajandil toimunud natsionalistlike liikumiste hoog rauges esimeses Schleswigi sõjas ning 1864. aastal kaotati teise Schleswigi sõja tulemusel Schleswigi hertsogkond Preisimaale. Taani jäi esimese maailmasõja ajal neutraalseks, kuid sai 1920. aastal tagasi Schleswigi põhjaosa. 1940. aasta aprillis toimus Saksa sissetungil lühike sõjaline kokkupõrge, samas kui Taani vastupanuliikumine oli aktiivne 1943. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta mais. Riigi tööstus on kõrgelt arenenud, Taanist kujunes juba 19. sajandi teises pooles põllumajandustoodete tööstuslik eksportija. 20. sajandi alguses sisse viidud sotsiaalsed ja tööturu reformid lõid aluse praegusele kõrgelt arenenud segamajandusega heaoluriigi mudelile.

Taani põhiseadus kirjutati alla 5. juunil 1849, millega lõppes 1660. aastal alanud absoluutne monarhia. Põhiseadus kehtestas parlamentaarse demokraatiana organiseeritud konstitutsioonilise monarhia. Valitsus ja parlament asuvad pealinnas Kopenhaagenis, mis on ühtlasi suurim linn ja peamine kaubanduskeskus. Alates 1973. aastast on Taani Euroopa Liidu liige, kuigi liitu astumisel lepiti kokku teatud mööndused, nagu näiteks oma valuuta, krooni säilitamine. Taani on ka ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige.

Taani riigi Euroopa-osa asub Rootsist edelas, Norrast lõunas ja Saksamaast põhja pool. See koosneb Jüütimaast ja 443 nimelisest saarest, millest suurimad on Sjælland, Fyn ja Vendsyssel-Thy saar. Taani geograafiat iseloomustavad tasane põllumaa, liivased rannikud, väike kõrgus ja parasvöötme kliima. Selle kogupindala on 42 943 km² ja elanikke oli 2021. aasta seisuga 5,85 miljonit, kellest 800 000 elab pealinnas Kopenhaagenis.

Halduslikult jaotatakse Taani 2007. aastast viieks piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna-, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.