Tallinna asehaldurkond

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft, inglise keeles Tallinn vice-regency) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal, 1783–1796.

Tallinna asehaldurkond moodustati Tallinna kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaa keisririigis 1775. aasta kubermanguseaduse, mis kehtestati Eesti- ja Liivimaal asehalduskorra^[1] nime all. 03.07.1783 moodustati Riia ja 03.12.1783 Tallinna asehaldurkond^[2]. Halduskorralduse seadusega koondati Venemaa Keisririigi 36 kubermangu 17 asehaldurkonnaks (mille koosseisus oli 2–4 kubermangu). Erandid olid: Moskva asehaldurkond, Peterburi asehaldurkond, Viiburi asehaldurkond, Riia asehaldurkond ja Tallinna asehaldurkond, mille koosseisus oli ainult üks kubermang, kuid asehaldurkonda juhtis kindralkuberner.^[3] Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehalduskorra perioodiks ja lõppes Katariina II surma (1796) järel, 28.11.1796 taastati Eesti- ja Liivimaa kubermangud ja Venemaa keiser Paul I ukaasiga 26. veebruarist 1797 taastati asehalduskorraeelne halduskord.

Tallinna asehaldurkonnast põhja pool, üle Soome lahe asusid Rootsi võimu all olnud Soome alad, asehaldurkond piirnes kirdes Viiburi, idas Peterburi ja Novgorodi, kagus Pihkva ning lõunas Riia asehaldurkonnaga.