Timmitud tootmine

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2019) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Timmitud tootmine ehk kulusäästlik tootmine (inglise keeles lean manufacturing ehk lean production) on protsesside ja ettevõtete juhtimise viis, tootmine, mille puhul ressursse kulutatakse üksnes lõpp-produkti huvides, s.t. üksnes sellele, mille eest tarbija on valmis maksma; kogu muud ressursikulu peetakse siis raiskamiseks. See võimaldab toota ja teenuseid osutada kaks kuni kolm korda vähemate ressurssidega kui tavapärase tootmisviisi puhul.

Timmitud tootmise põhimõtete levimisel üle tervete organisatsioonide ja teenuste valdkondade saab rääkida mõistest "timmitud mõtteviis" (inglise keeles lean thinking). Timmitud tootmine hõlmabki nii vastavat mõtteviisi kui ka tehnikaid. Üks tähtsamaid nendest on töökoha ja tööprotsessi optimaalsust taotlev 5S-süsteem, mille rakendamine sobib ka laiemalt igasuguse tööprotsessi edenemiseks.

Et timmitud tootmine pärineb Jaapanist,^[1] siis on ka paljud selle valdkonna terminid jaapani keeles, näiteks raiskamisega seotud terminid muda (無駄), muri (無理) ja mura (斑). Esmakordselt kirjeldasid jaapanlaste tootmisviiside omapära ning võrdlesid seda tavapärase tootmisega lääne ühiskondades James Womack, Daniel Jones ja Daniel Roos oma raamatus "The Machine That Changed the World" ("Masin, mis muutis maailma"). Eesti keeles kirjeldas Toyota tootmissüsteemi H.-E. Kabral oma 1992.a ilmunud raamatus.^[2] Tänapäevaks on timmitud mõtteviis ja toimimine levinud enamikku tootmis- ja teenindusharudesse. Seda leiab nii tervishoius, avalikus sektoris kui ka ehituses. Uueks suundumuseks on timmitud mõtteviisi rakendumine infotehnoloogia valdkonnas.