See artikkel räägib Saturni kaaslasest; arvuti kohta vaata artiklit Titan (arvuti); sukelaparaadi kohta vaata artiklit Titan (allveeaparaat); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Titan (täpsustus) |
Avastamine | |
---|---|
Avastajad | Christiaan Huygens |
Avastamise aeg | 25. märts 1655 |
Orbiidi iseloomustus | |
Perigee | 1 186 680 km |
Apogee | 1 257 060 km |
Orbiidi pikem pooltelg | 1 221 931 km |
Ekstsentrilisus | 0,0288 |
Tiirlemisperiood | 15,9454 d |
Keskmine orbiidil liikumise kiirus | 5,57 km/s |
Orbiidi kalle | 0,34854° (Saturni ekvaatori suhtes) |
Emaplaneet | Saturn |
Füüsikaline iseloomustus | |
Keskmine raadius | 2575,5±2,0 km (0,404 Maad)[1] |
Keskmine diameeter | 5150 km (0,404 Maad) |
Pindala | 83 000 000 km2 |
Ruumala | 7,16×1010 km³ (0,066 Maad) |
Mass | (1,3452±0,0002)× 1023 kg (0,0225 Maad)[1] |
Keskmine tihedus | 1,8798±0,0044 g/cm³[1] |
Raskuskiirendus | 1,352 m/s² (0,14 g) |
Paokiirus | 2,64 km/s |
Pöörlemisperiood | Sünkroonne |
Telje kalle | null |
Albeedo | 0,22[2] |
Näiv tähesuurus | 8,2[3] kuni 9 |
Pinna temperatuur … keskmine |
93,7 K (–179,5°C) |
Atmosfääri iseloomustus | |
Rõhk | 146,7 kPa |
Koostis |
98,4% lämmastik 1,6% metaan |
Titan, eestipäraselt Titaan, (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel. Päikesesüsteemi planeetide kaaslastest on Titan ainuke, millel teatakse olevat tihe atmosfäär.[4]
Lisaks on Titan peale Maa teadaolevalt ainus taevakeha Päikesesüsteemis, mille pinnal on vedelas olekus ainet järvede ja meredena.[5] Sealsed vedelad süsivesinikest koosnevad järved ületavad mahult enam kui sajad korrad maapealsed nafta ja maagaasi varud.[6]
<ref>
-silt. Viide nimega Jacobson 2006
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega NSSDC
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega arval
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega cassini1
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Lakes
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega cassini2
on ilma tekstita.