Tower

See artikkel vajab toimetamist. (August 2024) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tower (inglise keeles The Tower, The Tower of London 'Londoni Tower', Her Mayesty's Royal Palace and Fortress; 'Tema Majesteedi kuninglik palee ja kindlus') on ajalooline loss Inglismaal Londoni südalinnas Tower Hamletsi linnaosas.

Tower asub Thamesi põhjakaldal. Seda eraldab Londoni südalinnast Tower Hill. Loss ehitati aastal 1066 normanni vallutuse käigus. White Toweri ('valge torn'), mille järgi kogu loss on nimetatud, ehitas 1078. aastal William Vallutaja ning rahva silmis oli see uue valitseva eliidi rõhumise sümbol. Lossi kasutati vanglana vähemalt alates 1100. aastast (Ranulf Flambrard) kuni 1952. aastani (Kray kaksikud),^[1] kuid see polnud lossi peamine otstarve. Algusaegadest peale oli see suursugune palee kuninglik residents. Tower on hoonete kompleks, mida ümbritsevad kaks kontsentrilist ringkaitsemüüri ja vallikraav. Seda on korduvalt laiendatud, peamiselt kuningate Richard I, Henry III ja Edward I valitsusajal 12. ja 13. sajandil. 13. sajandist pärit üldplaan on hoolimata hilisemast ehitustööst jäänud samaks.

Londoni Toweril on Inglismaa ajaloos silmapaistev roll. Seda on mitu korda ümber piiratud ja selle hoidmine oma võimu all on olnud olulise tähtsusega riigi üle kontrolli kindlustamiseks. Towerit on kasutatud mitmel otstarbel: see on olnud relvaladu, varakamber, loomaaed, kuninglik mündivermimiskoda, avalik arhiiv ja Suurbritannia kroonijuveelide kodu. 14. sajandi algusest kuni Charles II valitsusajani korraldati Towerist Westminster Abbeysse uue monarhi kroonimistseremoonia rongkäike. Monarhi puudumisel juhtis lossielu Toweri konstaabel. See oli keskajal mõjukas ja vastutusrikas ametikoht. 15. sajandi lõpus oli loss väikeste printside vangla. Tudorite valitsusajal kasutati lossi kuningliku residentsina vähem ning hoolimata katsetest selle kindlustusi tugevdada ja parandada, olid need ajast ja arust ega pakkunud enam kaitset suurtükiväe eest.

Lossi kui vangla kõrgaeg oli 16. ja 17. sajandil, kui paljud ebasoosingusse langenud isikud (näiteks Elizabeth I enne kuningannaks saamist) istusid Toweris vangis. Sealt on tulnud inglise keelde ka väljend "Towerisse saadetud" ehk vangi saadetud. Kuigi Toweril oli piinamis- ja hukkamispaiga maine, mille levimisele aitasid kaasa 16. sajandi usukuulutajad ja 19. sajandi kirjanikud, hukati seal enne 20. sajandi maailmasõdu vaid seitse inimest. Hukkamisi viidi tavaliselt täide hoopis lossist põhja pool, kurikuulsal Tower Hillil. 400 aasta jooksul hukati seal 112 inimest. 19. sajandi lõpu poole kolisid Towerist välja mitmed asutused, näiteks kuninglik mündivermimiskoda, ja mitu hoonet jäi tühjaks. Anthony Salvin ja John Taylor haarasid kinni võimalusest taastada Tower sellisel kujul, nagu see arvati olevat olnud keskajal, ja lasksid mitu uusaegset hoonet lammutada. Esimeses ja Teise maailmasõja ajal kasutati Towerit jälle vanglana ja seal hukati 12 meest spionaaži eest. Pärast Teist maailmasõda parandati välkrünnaku tekitatud kahjud ja loss avati uuesti üldsusele. Praegu on Londoni Tower üks riigi populaarsemaid turismimagneteid. Toweri eest kannab hoolt heategevusasutus Historic Royal Palaces ja see kuulub UNESCO maailmapärandi hulka.