Back Saxons transilvanos AN سكسون ترانسيلفانيا Arabic Трансільванскія саксы Byelorussian Трансилвански саксонци Bulgarian Saxons de Transsilvània Catalan Sedmihradští Sasové Czech Siebenbürgen-sakserne Danish Siebenbürger Sachsen German Σάξονες της Τρανσυλβανίας Greek Transylvanian Saxons English
| Rahvaarv | |
|---|---|
| u 11 700 – 200 000[1] | |
| Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
 Rumeenia (peamiselt Transilvaania) | 11 700[2][3] |
| Keeled | |
| saksa (standardne ja Transilvaania saksi) | |
| Religioon | |
| Peamiselt luterlus, aga ka kalvinism, katolikuusk ja unitarism | |
| Seotud rahvad | |
| sakslased, luksemburglased, flaamid ja valloonid | |
Transilvaania saksid (saksa keeles Siebenbürger Sachsen, Transilvaania saksi keeles Siweberjer Såksen, rumeenia keeles Sași ardeleni, sași transilvăneni/transilvani, ungari keeles Erdélyi szászok) on saksa päritolu inimesed, kes asusid Transilvaaniasse (saksa keeles Siebenbürger) elama lainetena 12. sajandi keskelt kuni 19. sajandi keskpaigani. Nad tulid Transilvaaniasse toonase Saksa-Rooma riigi loodeosast: Flandriast, Hainaut' krahvkonnast, Brabanti maakrahvkonnast, Liège'st, Zeelandi krahvkonnast, Moseli jõe äärest, Lotringi hertsogkonnast ja Luksemburgi krahvkonnast.[4]
Aastal 1918 kadus Austria-Ungari ning 1920 sõlmiti Trianoni rahuleping, millega Transilvaania läks Rumeenia Kuningriigi koosseisu. Transilvaania saksidest sai ühes teiste äsja suurenenud Rumeenia sakslastega (peamiselt Banaadi švaabid, Satu Mare švaabid, Bessaraabia sakslased, Bukoviina sakslased, Dobrudža sakslased ja Zipseri sakslased) osa riigi piiril elavast sakslaste vähemusest. Tänapäeval on Rumeenias endiselt arvestatav saksa vähemus, 2011. aasta rahvaloenduse ajal elas riigis 36 042 sakslast, kellest 11 700 oli Transilvaania saksi päritolu.[5]
Transilvaania sakside elupaigad olid peamiselt Nösnerland ja Burzenland.
- ↑ Väiksem arv on Transilvaania sakside arv Transilvaanias, suurem on üle maailma.
- ↑ Nowotnick, Michaela (30. detsember 2016). "Herbst über Siebenbürgen". Neue Zürcher Zeitung.
- ↑ Rumeenia 2011. aasta rahvaloendus
- ↑ Prof. Jan de Maere: FLANDRENSES, MILITES ET HOSPITES" A HISTORY OF TRANSYLVANIA (2013) Link: [1]
- ↑ http://www.recensamantromania.ro/rezultate-2/, table no. 8