Back Atoombomaanvalle van Hiroshima en Nagasaki Afrikaans Bombardeyos atomicos sobre Hiroshima y Nagasaki AN القصف الذري على هيروشيما وناجازاكي Arabic ضربه نوويه على هيروشيما وناجاساكى ARZ Bombardeos atómicos sobre Hiroshima y Nagasaki AST Hiroşima və Naqasakinin atom bombardmanı Azerbaijani هیروشیما و ناکازاکینین آتوم بومباردمانی AZB Хиросима һәм Нагасаки ҡалаларына атом бомбаһы ташлау Bashkir Pangeboman atomik Hiroshima miwah Nagasaki BAN Атомни бомбардировки на Хирошима и Нагасаки Bulgarian
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2025) |
| Tuumapommi heitmine Hiroshimale ja Nagasakile | |||
|---|---|---|---|
| Osa Teise maailmasõja raames toimunud Sõjast Vaiksel ookeanil | |||
 Tuumapommi tekitatud tuumaseened Hiroshima (vasakul) ja Nagasaki (paremal) kohal | |||
| Toimumisaeg | 6. ja 9. augustil 1945 | ||
| Osalised | |||
| |||
.svg){kind=small}
6. ja 9. augustil 1945 lõhkasid Ameerika Ühendriigid Jaapani linnade Hiroshima ja Nagasaki kohal kaks tuumapommi. Pommiplahvatustes hukkus 150 000–246 000 inimest, kellest enamik olid tsiviilelanikud. See on jäänud ainsaks tuumarelva kasutamiseks relvastatud konfliktis. Jaapan alistus liitlastele 15. augustil, kuus päeva pärast Nagasaki pommitamist ja Nõukogude Liidu sõjakuulutamist Jaapanile ning sissetungi Jaapani okupeeritud Mandžuuriasse. Jaapani valitsus allkirjastas tingimusteta alistumise lepingu 2. septembril, lõpetades sellega II maailmasõja.
1945. aastal valmistusid liitlasväed ohvriterohkeks sissetungiks Jaapani mandriossa. Sissetungi valmistasid ette pommitamis- ja süütepommitamiskampaania, mis laastas 64 Jaapani linna, sealhulgas Tokyo. 8. mail lõppes sõda Euroopas kui Saksamaa kapituleerus ja liitlased pöörasid kogu tähelepanu Vaikse ookeani sõjale. 1945. aasta juuliks oli liitlaste Manhattani projekt tootnud kahte tüüpi aatomipomme: "Little Boy" ja "Fat Man". Ameerika Ühendriikide maaväe õhuvägede 509. liitrühm koolitati välja ja varustati Boeing B-29 Superfortressi spetsiaalse Silverplate'i versiooniga ning paigutati Mariaani saartele Tiniani. 26. juulil nõudsid liitlased Potsdami deklaratsioonis Jaapani keiserlike relvajõudude tingimusteta alistumist, nimetades alternatiiviks "kiire ja täieliku hävitamise".[1] Jaapani valitsus eiras ultimaatumit.
Vastavalt Quebeci lepingule andis Ühendkuningriik Ameerika Ühendriikidele nõusoleku kasutada Jaapani vastu tuumarelva. Ameerika Ühendriikide maaväe staabiülema kohusetäitja kindral Thomas Handy andis 25. juulil korralduse kasutada tuumarelva Hiroshima, Kokura (praegune Kitakyūshū), Niigata ja Nagasaki vastu.[2] 6. augustil visati Hiroshimale "Little Boy". Kolm päeva hiljem heideti Nagasakile "Fat Man". Järgmise kahe kuni nelja kuu jooksul suri tuumapommiplahvatuste mõjul Hiroshimas 90 000 kuni 166 000 ja Nagasakis 60 000 kuni 80 000 inimest.[3] Ligikaudu pooled surmad leidsid aset esimesel päeval. Hiljem surid paljud inimesed põletuste, kiiritustõve ja muude vigastuste tagajärjel, millele lisandusid haigused ja alatoitumus. Vaatamata Hiroshima suurele sõjaväegarnisonile olid enamik hukkunutest tsiviilisikud.
Tuumapommide eetilise ja õigusliku kasutamise üle on endiselt palju arutelusid. Toetajate hinnangul olid aatomipommid vajalikud sõja lõpetamiseks minimaalsete inimohvritega ja hoidsid lõpuks ära suurema inimohvrite arvu mõlemal poolel; kriitikute sõnul olid Hiroshima ja Nagasaki linnade selliselt hävitamine sõja lõpetamiseks ebavajalik ning olid sõjakuriteod.