Ubikvitiin

Ubikvitiini molekuli struktuur. Sinisega on märgitud α-heeliks, β-lehtstruktuur on roheline ja roosaga on märgitud 48. positsioonil paiknev lüsiin

Ubikvitiin (ingl. k nimetus ubiquitin tuleb sõnast ubiquitous – kõikjal esinev) on väike, 8,5 kDa suurune ja 76 aminohappest koosnev valk, mida leidub kõikides eukarüootsetes rakkudes ja mis on päristuumsete organismide seas väga konserveerunud. Ubikvitiin moodustab teiste valkudega kovalentseid sidemeid ja reguleerib seeläbi mitmeid rakus toimuvaid protsesse. Molekuli avastas 1975. aastal iisraeli teadlane Gideon Goldstein.[1] Hiljem selgitasid iisraellased Aaron J. Ciechanover ja Avram Hershko ning ameeriklane Irwin Rose välja ubikvitiini rolli valkude lagundamises ning said selle eest ka Nobeli keemiaauhinna.[2]

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 67EJi on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega JvGfy on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne