Vaikhapped on looduslikud terpenoidide hulka kuuluvad karboksüülhapped, peamiselt fenantreeni derivaadid üldvalemiga C19H27–31COOH (okaspuuvaikudes enamasti C19H27–31COOH).
Vaikhapete soolasid nimetatakse resinaatideks ehk vaiguseepideks.
Nad on männiliste vaigu ning põhilised koostisosad. Vaikhapped esinevad kõigi männiliste vaigus. Nad on põhikomponentideks okaspuude vaigus (50–70% massist), tallõlis (30–45%) ja kampolis (75–95%).
Vaikhapped on reeglina tritsüklilised diterpeenhapped:
Looduslikes vaikudes on tavaliselt kõik need vaigud, kuigi erinevates proportsioonides. Erandiks on lambertiaanhape, mis esineb ainult siberi seedermänni ekstraktiivainetes.
Bitsükliliste vaikhapete hulka kuuluvad teiste seas isokupresshape, stsiaadhape, antikopaalhape ning cis- ja trans-kommuunhape.
Vaikhapete seas on ka triterpeenhapped abiesoonhape ja abiesoolhape.