 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Vaimsuse mõiste varieerub eri keeltes ning selle tähendus on olnud ajaloolises kontekstis pidevas muutumises.
Religioossetes tekstides viitas sõna vaimsus (spirituaalsus) Jumala omadusele ja inimlikule püüdele saada tema sarnaseks. Varakristlikes kogukondades märkis see sõna üksnes Püha Vaimu teenimist,[1] hiliskeskajal hakkas see mõiste kirjeldama inimese meeles toimuvat.[2] Uusajal hakati seda sõna kasutama laiemalt esoteerilistes ringkondades. Tänapäeval, kristliku kultuuri keskkonnas on see sõna omandanud pühaduse subjektiivse kogemuse ja inimolemuse sügavaima väärtuse tähenduse. Kuid vaimsuse mõistet on kasutatud ka kontekstis, millega viidatakse üleloomulikule (s.t materiaalsest maailmast väljapoole jäävale), inimese isiksuslikule arengule,[3] ülima väärtuse otsingule või kohtumisele[4] oma sisemise olemusega.
Modernsetes ilmalikes ühiskondades on vaimsus väljunud religioonist, s.t intellektuaalselt arenenud inimesed määratlevad ennast vaimsetena, kuid mitte usklikena. Tänane vaimsus keskendub inimese "sügavaimatele väärtustele ja tähendustele" – sellega mõeldakse oma olemuse (iseloomu) tundmaõppimist ja selle taltsutamist. Ilmalik vaimsus rõhutab humanistlikke ideid ja moraalseid omadusi nagu armastus, kaastunne, kannatlikkus, sallivus, andestus, rahulolu, vastutus, harmoonia ja teistest hoolimine.[5] Need on elu ja inimkogemuse aspektid, mis jäävad väljapoole materialistlikku maailma, ilma et sellega kaasneks usk üleloomulikku reaalsusesse või mõnda jumalikku olendisse. Ateistlikud filosoofid, näiteks Bertrand Russell ja Jean-Paul Sartre, hindasid küll elu mittemateriaalseid aspekte, kuid keeldusid tunnustamast vaimsust väljaspool materialismi.[6]
- ↑ "The medieval mind". The Psychologist
- ↑ Waaijman, Kees (2002). Spirituality: Forms, Foundations, Methods. Peeters Publishers.
- ↑ Snyder, C.R.; Lopez, Shane J. (2007). Positive Psychology. Sage Publications, Inc. ISBN 978-0-7619-2633-7.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Sharf, Robert H. (2000). "The Rhetoric of Experience and the Study of Religion" (PDF), Journal of Consciousness Studies, 7 (11–12): (PDF). Lk 267–287. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. mai 2013. Vaadatud 20. märtsil 2020.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ Dalai Lama (1999). Ethics for the New Millennium. New York: Riverhead Books.
- ↑ Schuurmans-Stekhoven, J.B. (2011). "Is it God or just the data that moves in mysterious ways? How well-being research might be mistaking faith for virtue?" 100(2). Social Indicators Research. Lk 313-330.