Valgesaba-pampahirv

Valgesaba-pampahirv
Isane valgesaba-pampahirv
Emane valgesaba-pampahirv
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Sõralised Artiodactyla
Sugukond	Hirvlased Cervidae
Alamsugukond	Capreolinae
Perekond	Odocoileus
Liik	Valgesaba-pampahirv
Binaarne nimetus
Odocoileus virginianus (Zimmermann, 1780)

Valgesaba-pampahirv (Odocoileus virginianus) on hirvlaste sugukonda kuuluv sõraline.

Valgesaba-pampahirv pärineb Põhja-Ameerikast. Ta on levinud Põhja- ja Kesk-Ameerikas ning kohati Lõuna-Ameerikas. Võõrliigina elab Kariibi mere saartel, kuid ka mõnel pool Euroopas, sealhulgas Soomes ja Uus-Meremaal. Valgesaba-pampahirved introdutseeriti 1934. aastal Soome, mille lõunapoolses osas on neist kujunenud suur populatsioon. Lisaks leidub neid peale loomaaedade ja hirvefarmide väikeste asurkondadena Tšehhis, Serbias ja Horvaatias.^[2][3]

Valgesaba-pampahirv on lähisuguluses mustsaba-hirvega.^[4]

Nende keskmine eluiga on looduses 2–3 aastat. Harva elavad nad looduses üle 10 aasta. Vangistuses võivad nad elada kuni 20 aastat.^[5]

Nad elavad perekondlikes seltsingutes ning talvel suuremates, kuni 25-liikmelistes karjades.

Valgesaba-pampahirved on väga kohatruud ning sageli võib neid näha suurematel lagendikel ja metsaservadel, mille läheduses on põllulapid.

Ohu korral valgesaba-pampahirved enamasti põgenevad, kuid nad võivad ka hoiatavalt maapinda trampida ja norsatavaid hääli teha. Joostes hoiavad nad saba püsti ning sabapiirkonna valge "sabapeegel" muutub nähtavaks.^[3]