Vanaprantsuse keel (pr ancien français / vieux français / franceis) on romaani murrete rühm "oïl" (pr langue d'oïl), mis moodustati 10. sajandil frangi keele baasil. Seda kasutati tänapäevase Kesk- ja Põhja-Prantsusmaa territooriumil ning tänapäeva Belgia lõunaosas ja prantsuskeelses Šveitsis umbes 8.–14. sajandil.
Vanaprantsuse keel oli vulgaarse (rahvaliku) ladina keele ja frangi (germaani) keele evolutsiooni tulemus ning erineb tänapäevasest prantsuse keelest foneetika ja grammatika poolest.