Veekonn

Veekonn
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Kahepaiksed Amphibia
Selts	Päriskonnalised Anura
Sugukond	Konlased Ranidae
Perekond	Konn Rana
Liik	Veekonn
Binaarne nimetus
Rana esculenta Linnaeus, 1758
Sünonüümid
Pelophylax esculentus

Veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.

Viimasel ajal on veekonn paigutatud perekonda Pelophylax^[viide?].

Paljudes keeltes nimetatakse veekonna söödavaks konnaks^[1]. See tuleb sellest, et kui süüakse konnakoibi, siis kõige sagedamini on selleks konnaks veekonn.

Viimase poolsajandi jooksul on arusaamine veekonna olemusest ulatuslikult muutunud. Poola herpetoloog Leszek Berger tegi kindlaks, et varem veekonnana tuntud rohelised konnad jaotuvad kaheks vormiks. Pisut väiksem ja vahel eri alamliigina R. esculenta lessonae kirjeldatud vorm on selgelt piiritletud tegelik liik tiigikonn R. lessonae, mis on Lõuna-Eestis sage, Põhja-Eestis harv ja saartel puudub. Seevastu mõõtmetelt suurem ja varem vahel nominaalse alamliigina kirjeldatud veekonn ei ole aga tõeline liik, vaid tiigikonna ja järvekonna suguvõimeline hübriid R. lessonae × R. ridibunda. Omavahel paljunedes ei anna veekonnad tavaliselt omavahel järglasi, ainult erandjuhtudel osutuvad järglased emasteks järvekonnadeks. Ka tiigikonna ja veekonna ristamisel saadud järglased osutuvad veekonnadeks, aga veekonna ja järvekonna ristamisel saadud järglased osutuvad järvekonnadeks. Mõne ristamiskombinatsiooni korral saadud järglaste hulgas on emaseid palju rohkem kui isaseid.^[2]

Praegu võib tõestatuks lugeda arvamuse, et Euroopas levinud rohelised konnad kuuluvad kahte mõlemasoolisse liiki (tiigikonn ja järvekonn) ning kahte hübriidsesse günogeneesi abil paljunevasse liiki (veekonn ja R. species^[küsitav]). Karüoloogilised, seroloogilised ja biomeetrilised uurimused ning täiendavad ristamised muudavad pildi veelgi segasemaks. Neist neljast liigist eristub järvekonn kergesti ja tema kohta kogutud andmed on usaldusväärsed, aga ülejäänud kolm vajavad veel hoolikat uurimist.^[2]

Veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne: emaseid on 68,6% ja isaseid 31,4%.^[2]