Back Wright-broers Afrikaans የራይት ወንድማማች Amharic Chirmans Wright AN राइट बंधु ANP الأخوان رايت Arabic الاخوان رايت ARZ Hermanos Wright AST राइट भाई AWA Rayt qardaşları Azerbaijani Браты Райт Byelorussian

Vennad Wrightid

Orville Wright
Foto: 1903
Sündinud 19. august 1871
Dayton, Ohio
Surnud 30. jaanuar 1948 (76-aastaselt)
Dayton, Ohio
Teadlaskarjäär
Tegevusalad lennuki leiutaja, piloodiõpetaja
Autogramm
Wilbur Wright
Foto: 1903
Sündinud 16. aprill 1867
Millville, Indiana
Surnud 30. mai 1912 (45-aastaselt)
Dayton, Ohio
Teadlaskarjäär
Tegevusalad lennuki leiutaja, piloodiõpetaja
Autogramm

Vennad Wrightid, Orville (19. august 1871 – 30. jaanuar 1948) ja Wilbur (16. aprill 1867 – 30. mai 1912) olid kaks ameeriklast, keda üldiselt tuntakse[1][2][3] lennuki leiutajatena, sest nad sooritasid 17. detsembril 1903 omaehitatud lennukiga inimkonna esimese juhitava mootorlennu.

Kahe aasta jooksul arendasid vennad oma lendava masina esimeseks praktiliseks lennukiks, mille eeskujul ehitati ka mujal maailmas samalaadseid lennumasinaid. Maailmas oli ka varem, kuigi ebaõnnestunult, katsetatud lennuaparaate, aga vennad Wrightid näitasid esimesena, et fikseeritud tiibadega lennumasina lendutõusmine tasapinnalt ja mootori jõul on võimalik.

Vendade suurim läbimurre oli lennuki juhtimissüsteemi leiutamine, mis võimaldas piloodil oma lennumasinat õhuruumis kõigi kolme telje suhtes rahuldavalt juhtida ja tasakaalus hoida.[4] Selline juhtimismeetod sai hiljem standardiks kõigile fikseeritud jäiga tiivaga lennukitele.[5][6] Alates 1896, mil nende lennundushuvi uuesti ärkas, keskendusid vennad Wrightid lennuki "lendamisprobleemi" lahendamisel juhitavuse küsimusele, selle asemel et kasutada nagu varasemad katsetajad aina võimsamaid mootoreid.

Tagasihoidlikus aerodünaamilises torus, mille ventilaatorit käivitas Wrightide endi ehitatud gaasimootor, tehtud katsetega sai neile selgeks, et parimaid tulemusi annavad võlvjad kumera eesservaga profiilid ja pikad kitsad tiivad. See teadmine võimaldas neil ehitada varasemast tõhusamaid tiibu ja propellereid .[7][8] Nende USA patent 821 393 kinnitab lennuki sellise juhtimissüsteemi leiutamist, kus kallutatakse lennumasina tüürpindu.[9]

Vennad Wrightid said vajalikud mehaanikuoskused, kui töötasid aastaid isiklikus trükipresside ja jalgrattapoes ning tegelesid seal mootorite ja masinatega. Nende töö jalgratastega süvendas neis usku, et nii nagu ebastabiilset jalgratast, saab ka lennumasinat juhtida ja tasakaalus hoida õpitud vilumusega.[10]

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega vhPBs on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega jQlbP on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega o0qjU on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega OFg18 on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega TC3AB on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega nWpvv on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega P6myS on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega zxEsR on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega tk29y on ilma tekstita.
  10. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega PhWzn on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne