Vera Lynn | |
---|---|
![]() Lynn 1962. aastal | |
Sünninimi | Vera Margaret Welch |
Sündinud |
20. märts 1917 East Ham, Essex, Inglismaa |
Surnud |
18. juuni 2020 (103-aastaselt) Ditchling, Ida-Sussex, Inglismaa |
Stiilid | popmuusika, traditsiooniline popmuusika |
Tegev | 1924–2020 |
Plaadifirma |
Dame Vera Margaret Lynn (neiupõlvenimega Welch; 20. märts 1917 London – 18. juuni 2020 Ditchling, Ida-Sussex) oli Briti laulja, laulukirjutaja ja meelelahutaja, kes sai populaarseks Teise maailmasõja päevil.[1]
Ta hakkas esinema seitsmeaastaselt. 18-aastaselt esines ta orkestrite saatel. 1936. aastal andis ta välja oma esimese soolosalvestuse. Teises maailmasõjas esines ta vägede ees muuhulgas Egiptuses, Indias ja Birmas. Ta oli tuntud kui "Relvajõudude kallim" ("The Forces' Sweetheart"). Tema tuntumad laulud olid "We'll Meet Again", "(There'll Be Bluebirds Over) The White Cliffs of Dover", "A Nightingale Sang in Berkeley Square" ja "There'll Always Be an England".
Ta jäi populaarseks ka pärast sõda, esinedes Suurbritannias ja USA-s raadios ja televisioonis. 1952. aastal oli tema singel "Auf Wiederseh'n, Sweetheart" USA-s üheksa nädalat kõige müüduim singel ja kuus nädalat kõige mängituim singel raadiojaamades. 1954. aastal jõudis tema singel "My Son, My Son" esikohale Suurbritannias. 1982. aastal andis ta Falklandi sõja lõppemise tähistamiseks välja singli "I Love This Land". 2009. aastal anti välja tema kogumikalbum "We'll Meet Again: The Very Best of Vera Lynn", millega sai Lynn 92-aastaselt kõige vanemaks, kelle album on Suurbritannia edetabelis esikohale tõusnud. Tema 100. sünnipäeva puhul välja antud kogumikalbum "Vera Lynn 100" jõudis 2017. aastal kolmandale kohale.
<ref>
-silt. Viide nimega Reu
on ilma tekstita.