Veregrupid

See artikkel räägib inimese veregruppidest; koera veregruppide kohta vaata artiklit Koera veregrupid; Loomade veregruppide kohta vaata Loomade veregrupid

Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui autor lubab kasutada teksti litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, siis peaks ta seda kinnitama, saates e-kirja aadressile permissions-etwikimedia.org. Autoriõiguse loa taotlemise juhendi leiad leheküljelt Vikipeedia:Autoriõiguse loa taotlemine. Võimalikuks lahenduseks on ka mõtte edasiandmine teises sõnastuses, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2023) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad ained: antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punastes verelibledes, antikehad aga vereplasmas. Siiani on teada rohkem kui 17 veregrupisüsteemi, millest igaühes on palju erinevaid antigeene. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama seroloogilised sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omavahel kokku haige seerum ja doonori punased verelibled. Kui tekib punaste vereliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu.