![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2011) |
Vestfaali kuningriik Royaume de Westphalie Königreich Westphalen 1807–1813 | |||||||
![]() Vestfaali kuningriik (roheline) pärast territoriaalseid loovutusi Prantsusmaale aastal 1810 | |||||||
Valitsusvorm | konstitutsiooniline monarhia | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Osa | Prantsuse keisririigist | ||||||
Kuningas | Jérôme Bonaparte | ||||||
Pealinn | Kassel | ||||||
| |||||||
Riigikeeled | saksa, prantsuse | ||||||
Peamised keeled | alamsaksa | ||||||
Rahaühik | Vestfaali frank | ||||||
|
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Riik hõlmas 2800 km² suuruse territooriumi Hessenis ja teistes tänapäeva Saksamaa osades. See oli formaalselt sõltumatu Prantsuse esimese keisririigi vasallriik, mida valitses Napoleon I vend Jérôme Bonaparte. Vestfaali kuningriigi alale jäi 2,6 miljonit elanikku.
Riik sai nime Vestfaali järgi, kuid see on eksitav, kuna kuningriigil oli selle alaga vaid väike ühine territoorium. Napoleon kehtestas esimese kirjaliku konstitutsiooni Saksamaal, Prantsuse stiilis keskvalitsuse ja põllumajandusreformi. Kuningriik vabastas pärisorjad ja andis kõigile võrdsed õigused ning õiguse vandekohtule. Aastal 1808 kehtestas kuningriik Saksamaa esimese seaduse, mis garanteeris juutidele võrdsed õigused, pakkudes sellega reformimudelit teistele Saksa riikidele. Vestfaal oli progressiivne ja viis kiirelt läbi uusi reforme, mängides juhtivat rolli Saksa demokraatia arengus.
Vestfaali kuningriik oli suhteliselt vaene, kuid Napoleon nõudis kindlalt uusi makse ja sõdurite väeteenistusse kutsumist. Meestest, kes läksid Napoleoniga aastal 1812 Venemaale, tulid vähesed tagasi. Kuningriik pankrotistus aastal 1812. Kui Napoleon aastal 1813 liitlaste eest taganes, läks kuningriik liitlaste kätte ja anti (aastal 1815) Preisimaa valitseda. Enamik reforme jäi siiski jõusse.