Villota ehk villotta on mitmehäälne ilmaliku sisuga laul, mis oli levinud 16. sajandil Itaalia põhjaosas, Friulis ja Veneetsia ümbruses[1]. Pärines osaliselt rahvamuusikast, sarnanes Lõuna-Itaaliast pärit villanellaga. Villota areng toimus pisut varasemast ja samaaegsest frottola'st sõltumatult[2].
Juba 16. sajandil kasutati nimetust vahetevahel villanellaga sünonüümsena. Villotat on tänapäeval nimetatud ka frottola üheks alaliigiks ja vahel koguni madrigaliks.