Viltune maja

Viltune maja (ka Barclay de Tolly maja) on Tartus aadressil Raekoja plats 18, Kompanii ja Magistri tänava vahel asuv klassitsistlik hoone, milles alates 1988. aastast tegutseb Tartu Kunstimuuseum.^[1] Maja ehitati 1793. aastal elumajaks.^[2]

Majal paikneb Mihhail Barclay de Tolly mälestustahvel, mis väidab ekslikult, justkui oleks majas elanud Vene väejuht ja sõjaminister, Napoleoni-vastases sõjas kuulsaks saanud Michael Andreas Barclay de Tolly. Tegelikult ostis maja tema lesk (neiupõlvenimega Helene Auguste Eleonore von Smitten) pärast väejuhi surma 1819. aastal.^[3] Egle Tamme järgi võis Barclay de Tolly perekond seda maja varem endale üürida ning Mihhail Barclay de Tolly võis seal siis ajuti elada.^[4]

Alates 1879. aastast kuni 20. sajandi lõpuni asus Barclay de Tolly majas apteek. 20. sajandi alguses töötas seal apteekrina kirjanik Oskar Luts.^[5]

1897. aastal või pärast 1914. aastat^[6] eemaldati Raekoja platsi poolselt fassaadilt konsoolidele toetuv rõdu. See restaureeriti alles 1985. aastal (arhitekt I. Võsu, sisekujundaja Mait Summatavet, ajaloolane Niina Raid).^[2]

Maja alumine, jõepoolne külg toetub vanale linnamüürile, ülemine külg vaialusele^[5]. Pinnase vajumise tõttu viltuseks muutunud hoonet on hüütud ka Tartu Pisa torniks. Maja kalle on 5,8°, mis on suurem kui Pisa tornil.^[7] Maja vajumise peatamiseks paigaldati mõne aasta eest ajutised talad üle Kompanii tänava, et hoone toetuks vastasmajale. Hiljem olid mõnda aega analoogsed talad tänava kohal näituse "Kas me sellist muuseumi tahtsime?" raames installatsioonina.