Vojevood

See artikkel räägib haldusüksuse valitsejast; filmi kohta vaata artiklit Vojevood (film); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Vojevood (täpsustus)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Vojevood oli 14.–18. sajandil slaavlaste riikides vojevoodkonna valitseja^[1] ja väejuht.

Vojevoodid olid Vene vürsti družiina või maakaitseväe ülemad alates 10. sajandist ja 16. sajandist 1775. aastani Moskva tsaaririigis ja Venemaa keisririigis linna ja selle piirkonna halduse juht^[2].

Vojevoodi amet on säilinud ka tänapäeva Poola vabariigis (vt. Poola haldusjaotus).

Vojevoode oli ka Eesti alal:

• 16. sajandil Vene-Liivi sõja järel Moskva tsaaririigi kontrollitud Eestis: Tartus, Narvas, Paides, Laiusel, Koluveres ja Vasknarvas.

Aastail 1558–1560 loodi Vene-Liivi sõjas vallutatud alal neli maakonda: Tartu, Narva, Viljandi ja Rakvere. Neid juhtivad vojevoodid allusid Tartus paiknevale tsaari Liivimaa asevalitsejale ja vojevoodile^[3] (Andrei Kurbski jt.). Tavaliselt nimetati ühe- või kaheaastaseks perioodiks ametisse kaks vojevoodi. Nt, kuna Rakvere oli maakonnakeskus, täitsid sealsed linnuse vojevoodid sõjaliste ülesannete kõrval ka halduslikke ning diplomaatilisi funktsioone. Sõjaliste juhtidena korraldasid nad linnuse ja maakonna kaitset ning osalesid vajadusel oma väega sõjakäikudel. Korraldasid maakonna teenismõisnike väeteenistust ning maksid linnuse garnisoni sõjameestele palka. Teavitasid tsaarile oma piirkonnas toimunud sündmustest ja tsaari asehaldurina tegelesid vojevoodid ka maksukogumise, maa omandi- ja kasutamisküsimuste lahendamise, maa-arvestusraamatute ehk nn üleskirjutamisraamatute pidamise, kohtumõistmise korraldamise jms.

• 17. sajandil kui osa Eestist kuulus Poola kuningale ja moodustati Liivimaa hertsogkonna vojevoodkonnad. Nt Pärnu ja Tartu vojevoodkond, mida valitses vojevood.