Eesti ajaloos oli 17.–19. sajandini vooriskäimine (ka mõisavoor) üks talupoegade kohustusi mõisa ees[1]. Vooris viidi mõisale kuulunud vilja, viina (viinavoor) jm müügikohta (nt linna)[1]. Toidu- ja sõjamoonaga voori nimetatakse moonavooriks.
↑ 1,01,11,2Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Rahvakultuuri leksikon on ilma tekstita.