Millys MB | |
---|---|
| |
Tüüp | Maastur |
Päritoluriik | Ameerika Ühendriigid |
Teenistusajalugu | |
Teenistuses | 1941– |
Kasutajad | Loend |
Tootmise ajalugu | |
Konstrueeritud | 1940–1942 |
Tootja |
Willys-Overland Ford Motor Company |
Toodetud ühikuid | 647 000+ |
Variandid | Ford GPA |
Tehnilised andmed | |
Kaal | 1113 kg |
Pikkus | 3,35 m |
Laius | 1,57 m |
Kõrgus | 177 cm |
Meeskond | 3–4 |
Willys MB ja Ford GPW (ametlikult U.S. Army truck, 1⁄4‑ton, 4×4, command reconnaissance, tavaliselt Willys Jeep või Jeep) on Ameerika Ühendriikide sõjaväemaastur. Teise maailmasõja liitlastele valmistati aastatel 1941–1945 kokku üle 600 000 sellise auto. See oli ka esimene nelikveoline auto, mida valmistati üle 100 000.
Willys MB kaalub ligi veerand tonni ning see oli teise maailmasõja ajal Ameerika Ühendriikide relvajõudude põhiline maastikuauto. See moodustas ligi 25% kõikidest sõja ajal toodetud Ameerika Ühendriikide sõidukitest. Willys MB ja Dodge WC moodustasid umbes kaks kolmandikku sõja ajal Ameerika Ühendriikides toodetud kergetest nelikveolistest autodest. Willyseid saadeti suures koguses ka liitlastele, sh Nõukogude Liidule. Nõukogude Liidule saadeti umbes 50 000 Willyst, mis oli umbkaudu sama palju kui Natsi-Saksamaa kokku enda Kübelwageneid valmistas.
Liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas Dwight Eisenhower märkis oma memuaarides, et kõrgemate sõjaväelaste arvates oli Willyse maastur üks viiest kõige olulisemast varustuselemendist, mis liitlastele Euroopas ja Aafrikas edu tõid. Kindral George Marshall nimetas seda sõidukit Ameerika suurimaks panuseks kaasaegsesse sõjandusse. Aastal 1991 nimetas Ameerika Mehhaanikainseneride Selts Willyse maasturi "rahvusvaheliseks ajaloolise mehhaanikainseneeria verstapostiks".
Pärast teist maailmasõda leidis originaalse ehitusega Willys kasutust Korea sõjas. Aastatel 1949 ja 1952 läbis mudel uuenduskuuri (vastavalt Willys M38 ja Willys M38A1). Aastal 1960 lasi Ford välja uue disainiga maasturi Ford M151 MUTT, millest sai Willyse järeltulija. Willys MB eeskujul hakati maastureid tootma üle maailma (nii litsentsi alusel kui koopiana), alguses sõjaväe tarbeks ja hiljem ka tsiviilkasutusse. Willys tõi 1945. aastal turule tsiviilauto Jeep CJ, millest sai esimene masstoodetud tsiviilmaastur. Nimi "Jeep" muudeti firmamärgiks ning sealt on näiteks eesti keelde jõudnud sõnad "džiip" ja "villis". Praegu on sarnase kujundusega saadaval mudel Jeep Wrangler.