X'-teooria [iks-prim-teooria] (inglise keeles X-bar theory) ehk X'-süntaks on keeleteaduses Noam Chomsky (1970) esitatud ja Ray Jackendoffi (1977) edasiarendatud teooria süntaktiliste moodustajate seesmise struktuuri kohta.
Teooria eesmärk on tuua välja loomulike keelte süntaksi ühisjooned generatiivse grammatika (transformatsioonilise grammatika) raamistikus (presupposed framework).
X'-teooria järgi on kõigil loomulikel keeltel fraasikategooriate tasandil struktuursed sarnasused. Üks neist, X ehk X'[1] (inglise keeles X-bar, eesti keeles [iks-prim]), ei avaldu keele süntaksi tavalises kirjelduses fraasistruktuurireeglite abil.
Täht X tähistab suvalist sõnaliiki. Konkreetse lausungi analüüsimisel omistatakse sellele muutujale vastavad väärtused, näiteks N nimisõna puhul, V tegusõna puhul, A omadussõna puhul, P asesõna puhul. XP tähistab fraasi, mis on ekvivalentne X''-ga.
X'-teooria tugineb kolmele süntaksireeglile. Allpool on need esitatud moodustusreeglitena ja analüüsipuuna.
1. Fraas X koosneb fakultatiivsest määratlejast ja X'-st suvalises järjekorras: XP → (määratleja), X
XP XP / \ või / \ spec X' X' spec
2. Üht liiki X koosneb X-st ja adjunktist suvalises järjekorras: (X → X, adjunkt)
X' X' / \ või / \ X' adjunct adjunct X'
Mitte kõik XP-d ei sisalda X-i adjunktidega, sellepärast on see reegel fakultatiivne.
3. Teist liiki X koosneb X-ist ja suvalisest arvust komplementidest suvalises järjekorras: X → X, (komplement...)
X' X' / \ või / \ X complement complement X