Ugandi

Ugandi vai Uandimaa (vai ka Ugala, Oandi, Uandi^[1], Uhandi, Ugamaa; ladinakiilsen Henrigu Liivimaa aigraamatun Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnõn variandin ka Ug(g)annia, Ungannia; maa eläniguq ugalasõq Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnõn variandin ka Ugganenses, Ungannenses; s'aksa keelen Ugaunien^[2], Hugenhusen, Uggenhusen) om aoluulinõ maakund ni ugandi keele ja kultuuri ala Lõuna-Eestin.

Ugandit om mainit 13. aastagasaa algusõn innekõkkõ Henrigu Liivimaa aigraamatun, kon kirotadas maakunna hindä alaq hiitmisest – 1208. aastagal naanuq sõakäügiq Ugandihe lõppiq, ku uganlasõq sunniti Riia piiskopilõ ja Mõõgavelji ordulõ 1215. aastagal alaq andma. Päält tuud ommaq võõraq võimuq Ugandi peräst ummavaihõl tapõlnuq, maa om olnuq nii Novgorodi vürsti ku Taani käen. 1224. aastagal tetti Ugandi maiõ pääle Tarto piiskopkund.

1. ↑ Velsker, Mart 2014. Lõunõeesti kirändusluu kirotamisõ võimaluisi. Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi. Doktoritüü, Tarto Ülikuul. Tarto: Tarto Ülikooli kirästüs, 25.
2. ↑ Alvre, Paul 1985. Eesti ja liivi keeleq Henrigu Liivimaa aigraamatun III: kotusõnimeq. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivima kroonikas III: kohanimed. Keel ja kirjandus, nr 2, 96–105