Umgwaco Lomkhulu

Tindzawo letijabulisako eceleni kwe-Panorama Route

Umgwaco wePanorama ngumgwaco lomuhle ENingizimu Afrika lohlanganisa tindzawo letinyenti temasiko netemvelo. Lomgwaco, losemlandvweni wase Ningizimu Afrika, usesifundzeni sase Mpumalanga, usendzaweni yase Blyde River Canyon, lesitsatfu ngebukhulu emhlabeni wonkhe jikelele. Inetimpophoma letinyenti, lenye yetindzawo letinkhulu letinemahlatsi eNingizimu Afrika, kanye netindzawo temvelo letiningi. Lomgwaco ucala ngaphansi kwe-I-Long Tom Pass ngaphandle kwe-Lydenburg, kulandzela kwehla kwemvelo kusuka ku-Great Escarpment kuya ku-Lowveld, bese uphela emnceleni wesifundza sase-Mpumalanga nase-Limpopo eceleni kwe-Echo Caves.

Lomgwaco ugcile kakhulu emlandvweni wase Ningizimu Afrika. Kusukela ngemnyaka wa-1871, tincenye talomgwaco betisetjentiswa njengemgwaco wetekutfutsa emkhatsini we-Lydenburg I-Delagoa Bay. Kulendlela kuphindze kube ngu-Jenene Louis Botha lowabaleka kumaNgisi ngesikhatsi seMphi yema-Anglo Boer, futsi kunalomunye webafundisi labadvumile be-Victorian Age emhlabeni, The Long Tom.

Emadolobha lamanyenti langakulomgwacweni, lafana ne-Pilgrim's Rest, asungulwa ngesikhatsi sekutfutfuka kweligolide i-Transvaal ngasekupheleni kwemnyaka wa-1800. Tinkhulungwane tebantfu labafuna inhlanhla bewela tintsaba letinkhulu kanye netindzawo letiphakeme bafuna ligolide. Lomunye wabo bekunguye lobekangumgcini wesitolo wePilgrim's Rest, Percy Fitzpatrick. Wabhala incwadzi ledvumile i-Jock of the Bushveld, lelandzisa ngetintfo letenteka lahlangabetana nato nemkhumbi wakhe lowetsembekile i-bull terrier Jock, ngesikhatsi ahamba kulendlela ledvumile.

Wagons on the transport routes of the Lowveld
Tinkalishi emgwacweni wetekutfutsa wase Lowveld
Long Tom Canon
I-Long Tom Canon lebeyisetjentiswa ngemaBhunu

Lelidolobha lelisemlandvweni losungulwa ngemnyaka wa 1850 ngumholi we -Voortrekker Andries Potgieter. Sikhatsi lesifishane besisebenta njengenhlokodolobha ye-Zuid-Afrikaansche Republiek.

Kusasele sikhatsi lesidze kutsi loku kwenteke, imiphakatsi lemangalisako yahlala kulesigodzi. Baphatsi be-Lydenburg titfombe te-terracotta letinemgodzi kusukela nga-500 AD. Letitfombe kucatjangwa kutsi betisetjentiswa emicimbini yenkholo ngulaba bantfu. Umnyuziyamu wase Lydenburg ukhombisa letinye taletintfo letitfoliwe.

Igolide leyakhiwe nge-alluvial yatfolwa ngemnyaka wa -873, futsi lelidolobha labona kutfutfuka kweligolide kwesikhashana. Lelidolobha liphindze labonakala kahle endleleni lesuka i-Transvaal kuya e-Delagoa Bay. Namuhla i-Lydenburg yatiwa ngekulima, kudvweba ema-trout kanye nemayini. Umgwaco wePanorama ucala ngephandle kweLydenburg ngaphansi kweLong Tom Pass.

I-Sabie yatiwa njengelidolobha lelihlatsi kanye nelivakashi. Lelidolobha belikadze lihlala ema -Sotho ekucaleni kwemnyaka wa-1800. Bantfu base-Yurophu bahlala eSabie kusukela nga-1873, ngesikhatsi kutfolakala ligolide kulendzawo. Njengobe lidolobha lelisetulu, beyisetjentiswa njengendzawo yekucala yebazingeli betilwane letinkhulu, njengoba beyingenawo umalaleveva. Lomfula (lowatiwa nangekutsi ngumfula we Sabie) uvame kugcwala futsi ugcwele tingwenya; ngako-ke bantfu bendzawo bawubita ngekutsi yi uluSaba - umfula wekwesaba.

I-Blyde River Canyon

Tihlahla temvelo tajutjwa kwentela kuniketa tinkhuni temayini. Ngekusebentisa i-forest of Joseph Brook Shires, tihlahla tekutsengiswa tahlanyelwa nga-1876, lokwaholela ekutseni i-Sabie itungeletwe ngulenye yetihlahla letinkhulu letentiwe bantfu emhlabeni wonkhe lamuhla.

Umlandvo we-Graskop usukela emuva ku-1837, ngesikhatsi umholi we-Voortrekker Andries Pretorius kanye nebalandzeli bakhe bafuna emadlelo laluhlata. Wabhala emlandvweni wakhe wekushiya labasikati e-Graskop (lokuhunyushwe ngekutsi "ligcuma lelikhulako") ngesikhatsi afuna indlela yetincola tetinkhomo leya I-Delagoa Bay.

Namuhla i-Graskop isebenta njengelidolobha letivakashi lelisedvutane netindzawo temvelo letifana ne-God's Window kanye ne Bourke's Luck Potholes.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne